29. tankikorpus
29. Znamenski nimeline Lenini ordeniga, Punalipuline, Suvorovi ordeniga tankikorpus (vene keeles 29-й танковый Знаменский ордена Ленина, Краснознаменный, ордена Суворова корпус) oli Nõukogude Liidu Punaarmee koosseisus Teises maailmasõjas Idarindel sõdinud tankikorpus.
Korpuse juhtkond
[muuda | muuda lähteteksti]- Kindralmajor Fjodor Anikuškin (18.02.1943 – 20.04.1943)
- Kindralmajor Ivan Kiritšenko (2.03.1943 – 18.04.1944)
- Kindralmajor Jevgeni Fominõhh (19.04.1944 – 27.07.1944)
- Kindralmajor Ksenofont Malahhov (9.08.1944 – 9.05.1945)
Koosseis ja sõjatee
[muuda | muuda lähteteksti]Formeeriti 1943. aasta veebruaris Moskva sõjaväeringkonnas STAVKA reservide koosseisus. Koosnes:
- 25. tankibrigaad (25., 362. tankipataljon ja 25. motoriseeritud laskurpataljon)
- 31. tankibrigaad (194., 195., tankipataljon ja 31. motoriseeritud laskurpataljon)
- 32. tankibrigaad (141., 142. tankipataljon ja 32. motoriseeritud laskurpataljon)
- 53. motoriseeritud laskurbrigaad
- 1446. liikursuurtükkide polk (8 SU-122, 17 SU-76)
- 271. miinipildujate polk (36 120 mm miinipildujat)
15. märtsil läks korpus 5. kaardiväe tankiarmee alluvusse, milles võitles kuni sõja lõpuni. 1. juulil oli korpus Kurski eendi taga Stepirinde koosseisus. 1. juuli seisuga oli korpusele lisatud:
- 108. tankitõrjepolk (24 76 mm tankitõrjekahurit)
- 747. tankitõrjepataljon (12 85 mm tankitõrjekahurit)
- 38. soomusmasinate pataljon
- 75. mootorratturite pataljon
- 193. sapööripataljon
12. juulil ründas korpus Prohhorovka küla lähistel Saksa vägesid. Paari järgneva päevaga kaotas korpus 60% oma tankidest ning juuli lõpus oli korpus reservis. 29. tankikorpus võitles Harkovi lahingus ja liikus lahingutega Dneprini augustist detsembrini 1943. aastal. 1943. aasta septembris liideti korpusega 1549. liikursuurtükkide polk ja oktoobris 11. kaardiväe miinipildujate pataljon (8 BM-13 reaktiivmiinipildujat). Samal ajalt võeti korpuselt ära 38. soomusmasinate pataljon ning 1943. aasta lõpupoole asendati 1446. polgu liikursuurtükid SU-85 mudelitega. 10. detsembril 1943. sai korpus Znamenka linna vabastamise eest autiitli "Znamenski" ja 8. jaanuaril 1944 autasustati korpust Punalipu ordeniga lahinguliste teenete eest Kirovogradi operatsioonil. Veebruaris nimetati 1549. liikursuurtükkide polk lahinguliste teenete eest ümber 339. kaardiväe liikursuurtükkide polguks ja saadeti reservi ümberformeerimisele. 10. märtsil 1944. aastal autasustati korpust Suvorovi ordeni 2. järguga Umani vabastamise eest. Korpus tõmmati lõpuks lahingutest välja 1944. aasta mais ning saadeti tagalasse täiendusele.
1944. aasta juuni lõpus ründas 5. kaardiväe tankiarmee koosseisus väegruppi Mitte (Operatsioon Bagration). Tankikorpus oli täiskoosseisuline, korpuse vägedele oli veel juurde antud:
- 14. kaardiväe rasketankipolk (IS-2 tankid)
- 376. kaardiväe liikursuurükkide polk (ISU-122S liikursuurtükid)
- 165. tankitõrjepolk (24 76 mm tankitõrjekahurit)
Korpus liikus lahingutega üle Orša Leetu ja 8. juuliks jõudis Vilniusesse. Lahingute eest Vilniuse ümbruses autasustati korpust Lenini ordeniga. Jõudis oktoobri alguses Memelist põhjas Läänemereni ning osales enne reservi saatmist Esimeses Kuramaa lahingus.
Korpus saadeti uuesti lahingusse 14. jaanuaril 1945. aastal Ida-Preisimaal. Korpusele olid lisatud veel 332. kaardiväe liikursuurtükkide polk (ISU-152) ja 365. kaardiväe liikursuurtükkide polk (ISU-122), kokku kuulus korpusesse 149 tanki ja 111 liikursuurükki. Sõja lõpetas Ida-Preisimaal Danzigi lahe ääres. 27.juulil 1945. aastal reformeeriti korpus ümber 29. tankidiviisiks.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Charles Sharp, Soviet Order of Battle in World War II Vol 2